Porkuni Järvekivile saab veekogu ajalugu Tagasi

28.12.2007

Kui Ülemiste järves asub Lindakivi, siis Porkuni Suurjärve paigaldati Järvekivi, kuhu jäädvustatakse veekogu ajaloo olulisemad sündmused.

“Kivi leidsime Jalalõpe külast Järvamaalt. Selle külge plaanime panna veetaseme mõõtmiseks skaala ja tahvli, millel kirjas, mis aastatel järv tühjaks jäi ja miks,” rääkis MTÜ Porkuni juhataja Ain Aasa.

Järvekivi kui energiasammas

“Kui kivi paika sai, oli see silmale erakordselt ilus ning mõjuv ja tekkis idee sinna natuke rohkem tähendust panna,” lisas Aasa. Järvekivi käis vaatamas arhitekt Aleksander Skolimowski, kellele jättis sambakujuline ja üle kahe meetri küündiv kivi sügava mulje. Aleksander Skolimowski teeb praegu loomingulisi plaane kivi edasiseks kujundamiseks. Mõtted liiguvad ka selles suunas, et kivi pimedal ajal valgustada. “Kindel on see, et kivil on erakordsed omadused, või vähemalt me usume kõik, et on. Loodame, et Järvekivist kujuneb Porkuni energiasammas, mis kaitseb järve edasiste kuivamiste eest ja mille juurde leiavad tulevikus tee turistid paljudest paikadest,” rääkis Aasa.

Järvede kadumise saladus

Hiljuti valmis OÜ Maves eksperdil Toomas Kupitsal Porkuni järve keskkonnaseisundi uuring.

Põhjalikust uurimistööst selgub, et vesi on järvest teadaolevalt pikemaks või lühemaks perioodiks kadunud aastatel 1940, 1965, 1976, 2002, 2003 ja 2006. “Kuna järve elukeskkonnas praegu muutusi ette näha ei ole, taastub vee-elustik suure tõenäosusega kuivaksjäämise-eelsega sarnaseks,” arvas Kupits.

Porkuni järve tühjaks jooksmisele sademetevaesel ajal on andnud põhjenduse Virumaalt pärit geoloog ja kirjanik Kalle Suuroja. Karstialal asuv Porkuni järv jookseb kuivaks mitte just kõige vettpidavama põhja läbi. Hõredaks on järvepõhja muutnud aga karstunud aluspõhja lubjakivid selle all. Porkuni järv asub 20-40 meetri sügavuselt Pandivere kõrgustiku aluspõhja kivimitesse tunginud Valgejõe ürgoru põhjas.

Ürgoru kulgu on omakorda suunanud ilmselt selle joonel paiknev tektooniline rike, mille piires aluspõhja lubjakivid on tavapärasest palju lõhelisemad. Neid lõhesüsteeme pidi nirisebki järv pikkadel sademetevaestel aegadel tühjaks.

Rikkalik fauna

Porkuni järv kuulub tüübilt punapea-vardi järvede hulka ning on linnujärvena erakordselt huvitav, selgub Kupitsa uurimistööst. Järves pesitses 1970. aastatel rohkesti (umbes 35 paari) hallpõsk-pütte, vesikanu, punapea-varte ja tuttvarte, rästasroolinde, rootsiitsitajaid ja teisi linde. Nende seas oli ka meil haruldane tait (tiigikana).

Veeloomadest elab Porkuni järves saarmaid, ondatraid ja viimasel ajal ka kopraid. Porkuni järv kuulub Porkuni maastikukaitseala koosseisus Natura 2000 võrgustikku ning asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.
Ülo Püss on olnud Porkuni elanik 41 aastat. “Järvekivi näol sai Porkuni juurde huvitava objekti. Meie kaunid järved oma ettearvamatu käitumisega väärivad oma Järvekivi. Olen selle monumendikujulise nägusa kiviga juba harjunud ja ilmselt huvituvad temast ka Porkuni külalised,” rääkis Ülo Püss.

Autor: Raivo Raigna
Foto: Arvet Mägi "Porkuni kooli abikasvataja Terje Teer minemas Porkuni Järvekivi juurde."
Allikas: Virumaa Teataja, 28.12.2007