Porkuni mõis 1918

Porkuni mõis (Borkholm) Wäike-Maarja kihelkonnas on wististi üks kõige ilusamatest kohtadest kogu Eestimaal. Ta on Walgejõe kätki ligidal ühe küngas-saare peal, mis 6 wersta Tamsalu waksalist hommiku poole seisab. Jõe allik, mis umbes werst maad mõisast eemal, sünnitab mõisa ligidal kena järwekese, mille wesi kaheks jagunedes küngas-saare jala juures saart ümberpiirab ja all pool jälle ühineb. Oja, mis „Järwajõe“ nime all edasi woolates suuremaks kasvab, teeb piiri esiteks Wiru ja Järwamaa wahele ja pärast ka suurema osa Wiru ja Harjumaa vahele, kuna ta siis Harjumaal Loksa kabeli ligidal Walgejõe nime all Papi lahte woolab.
Tähtjas ehituste seast mõisas, ajalooliselt küljelt, on saare põhises otsas „Wanalinn“ s.o. wanad lossi waremed, mille wärava kohal tornis praegugi suur tunnikell aega näitab. Tallinna piiskop Simon von der Borg, kes Taani kuninga wasallilt selle mõisa kingituseks saanud, olewat 1479 selle lossi siia ehitanud. Waremete kõrged müürid, ja osalt ka nende rusud, piirawad umbes poole tessatiini maad oma sesse warjule, milles lage jalutusplats weel hiljuti mõne põlise pärna ja muude puude wahel näha oli. Rahwa jutu järgi olla lossis ka oma kirik olnud.
Saare lõunapoolses otsas on waremete hunik, mida „Kabelimäeks“ kutsutakse. Siin olewat endine matuse paik olnud, kuhu ka lossi asutaja olla maetud. Ülewelt kaewates ongi hiljuti ukse piitasid ja trepi astmeid leitud, mis alla keldrisse wiiwat, kust ka luukeresid on nähtawale tulnud.
„Wanalinna“ ja „Kabelimäe“ wahel, saare idapoolsel äärel, üsna jõe kalda peal, seisab uus suur ja tore loss, herraste elukoht, (ehitatud 1874 - 1876) mis oma warju wee pinnal peegeldab.Üksi idapoolt küljest wõib waatleja tema ilu juba eemalt silmitseda, kuna teised küljed eemalt waatajale enamasti metsade ja ilupuudega on warjatud.
Rändaja leiab kõige ilusama pildi tee peal, mis mõisa õuest läbi wiib. Ühelt poolt üle kena rohelise muruplatsi särab tore loss, kui päris kunstitöö, teiselt poolt üle jõe-wee mühab „Ilumägi“ oma sinawa metsaga kui kena looduse ehitus, kuna nende wahe kohal wana lossi torn, üle kastani puude uhkelt oma pead tõstab ja muistse aja mälestusi elawalt waatleja silmade ette kujutab.
Praegusel ajal wiiwad Porkuni mõisa sisse kolm teed üle kolme silla, kuna endisel ajal üks ainus 9 wõlwiline kiwi sild olnud, millest waremed ja mõned wõlwid weel praegugi nähtawal on, ja mis oma halwa ehituse tõttu olewat ära lagunenud. Praegu näidatakse ka madala wee ajal ühte wana kruusitud tee kohta, mis „Wanalinna“ nurgast wälja läbi jõe „Ilumäele“ wiib. Turba kaewajad tõendawad, et see tee püst palkide otsa olewat ehitatud. Wõib olla küll, et see tee tammiks oli, mille läbi kalakaswatusele wett alal hoiti.Rahwa jutu järele pidawat wanast lossist 2 maa-alust teed wõi tunnelit, üks Kiltsi lossi ja teine Rakwere lossi, wälja wiima.
Wersta kaks mõisast hommiku poole, olewat kiwi hunik, mis endised wahitorni waremed pidawat olema. Selle ümber olewad kraawid ja augud ühinewad nende augukestega, mis „Kalewipoja hobuste jälgede“ nime all tuttawad on. Augukeste rida wiib läbi metsa ühelt poolt Assamalla luha poole ja teiselt poolt Porkuni Jõeotsa poole. Ühed arwawad neid sõjameeste warjuurgasteks, aga teised usuwad, et see muistse aja maa-aluse jõe sängi koht olewat olnud, kust maapind sisse wajunud. Õhtupool mõisat, jõe kallastel on kuuse, kase ja männi metsad, mis mõisa ilu ja toreduse eemalt waataja silmade eest ära warjawad, kuna aga hommikupoolselt lagedamast küljest mõis seda toredamini silma paistab. Mõisa ligemal muutub mets oma kruusitud jalgteedega ilupuiesteeks ja kenaks jalutuskohaks. Ilumäe põhjapoolne ots ja Kruusamägi näitawad wärawa kuju, mille läbi wanal ajal Porkuni järwe wett wõis alal hoida, ehk ära woolata lasta.
Taaniorg kujutab Porkuni jõe kõrwal ühte iseäralist jõesängi, mis nagu Porkuni jõe warruseks näitab olnud olewat. See säng, mis Ilumäe kohal ilupuiestikuks muudetud, ja teiselt poolt praeguse jõe säng, sünnitawad oma wahele tuttawa Ilumäe seljandiku ja muudawad ümbruskonna mägiliseks ja orgliseks. Ilumäe otsa kohalt lahkub säng, „Taanioru“ nime all, praegusest jõesängist paremale poole ja läheb aruna ja madalikuna Wõhmatu ja Lemmküla „järwedest“ läbi ikka mere poole. Oru põhjas on haljendaw karjamaa, kuna mõisast eemal orukaldaid paks metsa rägastik katab. Haudte, Ussi ja muudel oru-äärsetel mägedel olewat sõjaaegsete surnute matmise kohad, millepärast seal palju ussa siginewat.
Mõisast üle jõe Jõeotsa poole näidatakse ka Kaie allikat, mis mõnikord pursates wett üles keedab. Siin olla keegi Kai jõe äärest heinu wälja tassinud, kuna ta wiimase sületäie ajal sisse wajunud ja ära kadunud. Kaie nimi on allikal praegugi alles.
Kõige tähtsam jalutuse paik on „Ilumägi“, mille selg jõe madaliku äärt mööda ligi wersta maad Oruweski poole edasi wenib. Selle seljandiku põhine ots, suure kuuse metsa all, on kena waatekoht, mis rändaja silma üle haljendawa oru mägedeni meelitab. Siin on muinasjutuline ilutsemise koht, kust hiljuti waatleja silm mägede wahelt üle wee lagendiku Oruweskini ja Piiskopi külani ulatas nägema. Mäe nina otsas on kruusitud mängu wõi tantsuplats, kus mõisa noor rahwas wabal ajal jalutamisega oma aega lõbusalt wiidab. Siin metsatuka all wõiwad Koit ja Ämarik üle põhjapoolse lagendiku mõnikord wabalt waadelda, kudas noor rahwas ilutsedes õksteist kaisutab ja, wõib olla, mõnikord ka suudleb. – Praegu on org, endine Oruweski järw, rammutatud heinamaaks ja põllukski ümber muudetud, nagu ka oruweski on moonameeste elumajaks ümber muutunud. Keset Ilumäge, Tondisauna künkal, olewat ka üks matuse paik, mille juures aga praegugi kardetakse ilmutusi nägewat.
Muude kohalikkude loomade ja lindude kõrwal on siin ka mestkitsesid, hirwesid ja wasaani linde näha. Jõe-saarmas tõstab mõnikord oma pea ujuwa saarekese peale wälja ja nii mängib noorerahwale, kes looduse õpetust ega looma ei tunne, kolli wõi näkineidu.

J. Elken

Ümberkirjutatud muutmata kujul tekst:
EESTI KODUMAA
WANADE JA NOORTE KODUMAA-
SÕPRADE ABIL KUJUNDATUD
M. KAMPMANN
KAUNISTAWAD JOONISTUSED
WALMISTANUD KRISTJAN RAUD
ESIMENE OSA: PÕHJA-EESTI

GUSTAW PIHLAKA KIRJASTUS TALLINNAS 1918