Vabadusristi kavaler Johannes Rusi

JOHANNES HANSU p RUSI (ka RUSSI), VR II/3, kapral (1918).
VR II/3, nr 1102/14.09.1920 „2. ratsaväe polgu reamehele Johannes Rusi´le hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus 30. oktoobril 1919 a. Skilbani küla valdamisel“.  Sündis 4. veebruaril (vkj 23. jaanuaril) 1895 Viljandimaa Põltsamaa kihelkonna Vana-Põltsamaa vallas töölise peres. Juba 1903. aastal siirdus perekond Virumaale Porkuni valda. Abiellus 16. mail 1921 Väike- Maarja kirikus Helene-Marie Sonniga (1896–1960). Lapsed: Hildegard (1923), Vallen (1929–1985); [lapselapsed: Toomas (1949), Reet (1954); lapselapselapsed: Liis (1975), Martin (1976); lapselapselapselapsed: Mart ja Marileen (2003), Sten Marten (2007), Sergo Thomas (2009)]. Vallakooli haridusega. Osales Esimeses maailmasõjas maist 1915 kuni märtsini 1918 ratsaväelasena. Oli seejärel Porkuni mõisas kärner. Vabadussõjas osales 5. detsembrist 1918 Ratsapolgu 2. eskadronis. Jaanuaris 1919 viidi üle 2. ratsapolgu 1. eskadroni, kus märtsis nimetati rühmaülema kohusetäitjaks. Võttis osa lahingutest punavägede ja Landeswehr’i vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Demobiliseeriti aprillis 1920. Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Sai1 maist 1923 Virumaal Porkuni mõisast 32,43-hektarilise Jõeotsa talu. Ehitas elumaja ning kõrvalhooned. Koht kinnistati tema nimele septembris 1930. Järgmistel aastatel pidas talu. Oli Kaitseliidu Viru Maleva Porkuni kompanii, Porkuni Vallavolikogu ja VRVÜ Rakvere osakonna liige. Pärast 1944. aasta sügisel alanud nõukogude okupatsiooni pidas talu kuni sundkorras kolhoosi ajamiseni. Ei astunud kolhoosi liikmeks, vaid siirdus tööle Tamsallu, kus oli raudteejaamas laadija. Abikaasa oli põllutööline kohalikus kolhoosis. Johannes Rusi suri 28. aprillil 1955 Väike-Maarja rajooni Tamsalu töölisalevis trepist kukkumisel saadud peavigastusse. Maetud Väike-Maarja kalmistule. Tema surmakandes on ekslikult surmakohana kirjas Väike-Maarja külanõukogu, mis oli aga ametlik elukoht.

Allikas: Põltsamaa kihelkond ja vabaduse risti vennad. J. Pihlak, Viljandi muuseumi direktor (lk 187)
_____________________________________________________________
1 Sai õiguse valida ning talu välja osta