Ajalugu

Arvata võib, et juba muinasajal asustasid Porkunit inimesed, kelle tegevusest aga kahjuks tõendid puuduvad. Mitmed uurijad on avaldanud arvamust, et 13. saj. algul võis praeguse Porkuni järve keskel asuval Küngassaarel olla muinaslinn, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole.

Peale ristisõdijate tulekut läksid Põhja -  Eesti ja Virumaa, seega ka Porkuni maad Taani vallutajatele. Nende valdustest moodustati Tallinna piiskopkond. Peale 1346 aastat liideti  Taani valdused Liivi Ordu maadega. Vana Liivimaa oli sel ajal formaalselt Saksa - Rooma riigi osa. 
1479 aastal alustas Tallinna piiskop Simon von der Borch  saare põhjaotsale kivilinnuse ehitust. Ehituse põhjuseks olid ordu sisevastuolud ja võimalik vene oht, kuna 1478 likvideeris Moskva Novgorodi vabariigi. Uus linnus pidi piiskopile asendama Kivilood, mis oli teine kahest nn lauamõisalinnusest. Linnus ehitati Porkuni järve keskel oleva saare põhjaosale ebakorrapärase laagerkastellina, mille nurkades ja külgedel olid hobuserauakujulise põhiplaaniga tornid ning lõunapoolsele küljele liitus ka veidi nõrgemini kaitstud eeslinnus. Piiskopi nimest sai nime ka Porkuni(vanal kujul Borkholm). Väravatornile ehitas 1523 - 1524 neljanda ja viienda korruse Johann Blankenfeld, selleaegne piiskop. 1588 aastal Liivi sõja käigus vallutasid Porkuni linnuse venelased ka põletasid selle maha. 1561 aastal läksid Porkuni maad Rootsi valdusesse. Linnust aga enam ei taastatud. Põhjused said selgeks 2006 a tehtud väljakaevamiste käigus, kui avastati, et müüritise ehituseks oli kasutatud väga ebakvaliteetset paekivi, mis kergesti pudenes, samuti oli töö tehtud kiirustades ja kehvasti. 1628 a kingiti Porkuni mõisa maad Tisenhusenitele. 1790 aastatel toimusid Porkunis linnuse kabeli alal ühed esimestest meie aladel toimunud teadaolevatest väljakaevamistest, mida tegi selleaegne omanik Magnus Dettleff von Tisenhusen. Leiti kivist ristimiskarikas, kunagi väga tuntud joogikann(praegu ajaloomuuseumis), Blankenfeldile kuulunud kivist raidvapp jm. 1820 parandati lagunenud linnuse väravatorni ja tehti selle ülaosale uus sakmikrinnatis.    

17. saj. algusest on Porkuni maad kuulunud erinevate omandivormide alusel saksa mõisnike suguvõsadele:

1628 – 1799 Tiesenhusen,
1799 – 1803 Ungern – Sternberg,
1803 – 1835 Baumgarten,
1835 – 1869 Essen,
1869 – 1920 Rennenkampff.

Säilinud väravatorni varemed restaureeriti  1980 aastatel selleaegse Porkuni Kurtide Kooli direktori Kaljo Pildi initsiatiivil kooli puhkeruumideks ja koolimuuseumi vajadusteks. 1992 aastal asutati torni ülemistele korrustele Marko Pomerantsi eestvõttel Paemuuseum, mis kurtide kooli Porkunist lahkumise järgselt sai omale kogu torni. Paemuuseumi haldaja on Tamsalu vald.  

1870 – 1874 ehitas Ludvig von Rennenkampff Porkunisse esimese praeguseni säilinud kivist häärberi. 1920 a mõis riigistati. 1924. a anti Porkuni mõisa süda Riigi Kurttummade Koolile, mis oli asutatud 1866 a. Vändras ja millele Eesti Vabariigi algaastatel suuremat hoonet otsiti. Ernst Magnus von Rennenkampffil õnnestus enamus Porkuni maid tagasi osta ( v.a. koolile eraldatud alad). Püsima jäid ka Porkuni Kännukülasse mõõdetud väiketalud. E. Von Rennenkampff lahkus koos perega Eestist 1939. aastal.