Porkuni linnuse varandused
Üks Porkuni mõisnik toonud oma lastele Tallinnast koduõpetajanna, kes olnud väga ajaloohuviline. Õpetajanna hiilinud salaja mõisa arhiivi, et seal vanu dokumente uurida. Ühel päeval leidnud ta vana ladinakeelse pärgamendi. Seal seisnud kirjas, et lossi valitseja lasknud Liivi sõja ajal 1558.a. enne venelaste tulekut seintelt ja mujalt ära korjata ja lossi alla nurgakeldrisse viia kõik kallid asjad, mis venelastel jäidki leidmata. Pärgamendil seisnud varanduse asukoht ja selle leidmise õpetus: „Kui suvisel pööripäeval, 9. juunil kell 12 lõuna ajal päike selgesti paistab, siis mine vana lossi otsa torni aluse õõnsuse äärele, seisata seal ja püüa vaadata õõnsuse müüri prao sisse. – Juuli – ristimärgi koht – Anno 1558. Mis sa näed, sellest vaiki!
Kirjas seisnud veel õpetus, kus pragu asub. Õigel päeval läinudki õpetajanna kohale, piilunud praost sisse ja näinud tõesti suurt varandust. Mõisaomanik juhtunud aga talle just sel hetkel peale. Tõusnud suur tüli ja õpetajanna vallandatud kohe.
Niipalju veel halastatud vaesel naisele, et leiti üks kägisev, rautamata puutelgedega vanker, mille ette rakendatud härjad ja sellega viidud õpetajanna Rakverre, kust ta jala on pidanud oma teekonda Tallinna jätkama. Kui väsinud ja kõhnunud õpetajanna Tallinna jõudnud, heitnud ta haigevoodisse ja surnud varsti.
Porkuni lossi varandus aga magavat praegugi all keldris, kusjuures kuri vaim ise – tuliseks aetud kolmeharuline raudhark peos – aastasajad aega kõige suurema hoolega vahti peab.
Ka suvisel pööripäeval ei saavat keegi midagi näha, sest kiir ei tungivat prakku. Selle ette pannud vanakuri musta piiskopi kuue, mis ühe kullakasti serval rippunud.

Koostatud 1926. aastal 26. juunil ilmunud „Postimehe“ nr 167 artikli põhjal.