Karstiala

Voldik karstist, selle tähtsusest ja kaitsmise nõuetest (Järvamaa KKT)


Pandivere kõrgustiku keskosas asub unikaalne metsarikas ooside ja järvedega maastik. Selle lõunapoolne osa hõlmab Porkuni oma kaunite järvedega. Ühele oosile Porkunis, paisjärve keskel kõrguvale Küngassaarele ehitati 15. saj. linnnus, praegu asuvad siin Porkuni kooli hooned.

Saart ümbritsevad neli järve, mida üksteisest eraldavad teetammid.

1. Suur, ehk ülemine järv( kus liiguvad ujuvad saared) - 36 ha, 2,8 m sügav.
2. Aiajärv - 1 ha, 1,2 m sügav.
3. Iiri järv - 0,3 ha.
4. Alumine ehk Väikejärv, 1,9 ha, 1,9 m sügav.

Viimasest voolab välja Valgejõgi, mis suubub Loksa kohal Soome lahte. Järved saavad oma vee allikatest, mida on eriti rohkesti Ülemise järve põhjas. Viimane asjaolu tingib ka selle järve kõrgema veetaseme.

Kõrgetel kallastel asuvad kaunid laagrikohad Kaieallika ja Külmaallika. Allikate vooluhulk kõigub väga suurtes piirides. Veerikkal ajal ulatub väljavool Alumisest järvest mitmesaja liitrini sekundis, kuival ajal võivad järved koguni kuivaks jääda ( viimati 1998).

Selge veega järvedes võib supelda, paadiga sõita, kalu püüda.
Porkunist põhja pool hargneb org Valgejõe oruks, mis suundub loodesse ja põhja suunas kulgevaks nn. Taani oruks, mis legendi kohaselt Taani laevastiku hukkumisest siin oma nime saanud. Kuni 5 meetri kõrguste ooside vahel esineb rohkesti piklikke lameda põhjaga nõgusid. Neis nõgudes moodustuvad kevaditi ja vahel ka sügiseti ajutised karstijärved. Vesi tuleb nõgudesse neis leiduvate karstilehtrite kaudu põhjavee taseme tõustes üle maapinna ja kaob selle alanemisel nõo pinnast allapoole.
Järvi ja väikeseid jäevikuid on ligi 15, mõned hoopis pisikesed.
Suuremad on Piisupi - 4.1 ha, Sahkjärv - 0,8 ha, Ratasjärv - 0,5 ha, Võhmetu Suurjärv - 10 ha, Mardihansu järv - 2,9 ha, Lemmjärv - 8,8 ha.

Järvede sügavus küünib kuni 2 meetrini. Kõvakaldalised ja - põhjalised järved sobivad suplemiseks. Kalu nendes järvedes pole.