Kultuuriajalugu  

Porkuni varasemast kultuurist pole palju teada (tuleb lihtsalt veel uurida).

1820. aastatel tegi mõisa omanik linnuse kabelis Eesti aladel teadaolevalt ühed esimesed arheoloogilised väljakaevamised, mille tulemusena avastati hulga huvitavaid esemeid (vt Ajalugu).
2006. aastal tehti siin uuesti väljakaevamisi, eesmärgiks uurida võimalusi linnuse maa sees säilinud osade restaureerimiseks ja avamiseks. Tulemused olid huvitavad, varsti valmiv uuringute aruanne tuleb ka kodulehele.

Porkuni kooli eelkäijaks oli Aburi algkool, mis asutati 1845. aastal Porkuni mõisa omaniku A. Baumgartneri poolt. Aburisse tehti kool seetõttu, et seal olevat olnud rohkem lapsi. Esimene õpetaja oli Jürgens, kes oskas lugeda, kirjutada ja valdas matemaatikas 4 tehet. Kool töötas Aburis kuni 1939. aastani. Uue kooli Porkunisse rajamise ümber oli paras "sõda" Porkuni, Assamalla, Kadila ja Aburi külade vahel, sest kõik tahtsid kooli oma külasse. Kroonika on märkinud, et kooli Porkunisse rajamise otsuse eest seisid vallavolikogus R. Männiksaar Kännukülast, J. Tahti Piisupilt, E. Lehtmets Vistlast ning abivallavanem Jaan Roosaar Porkunist. Neid toetasid Riigi Kurttummade Kooli õpetajad J. Kenkman ja A. Karu. Kui uue kooli asutamine pandi volikogus hääletamisele, otsustati ehitada koolid Kadilasse ja Porkunisse korraga - ühesugused kivihooned! Nii need tänagi seisavad. Etteruttavalt peab ütlema, et Porkunis asuvad selles majas korterid, Kadilas aga kasutatakse hoonet ürituste korraldamiseks jne. Uue maja nurgakivi pandi 1938. a., valmis sai ta 1939.a., maksumuseks 32000 krooni. Esimeseks koolijuhatajaks oli Viktor Kuriks, õpilasi 86. Kooli direktorid olid veel J. Kübarsepp ja A. Saaremäel. Kool muudeti algkooliks 1964. aastal, juurde tulid abiklassid. 1970. a. muutus kool täielikult iseseisvaks abikooliks. 1973/74 õppeaastal läks Porkuni Abikool Rakvere Eriinternaatkooli alluvusse ja 1977. aastal likvideeriti kool täielikult ja hoone anti üle Kurtide koolile.   

1924. aastast kuni tänaseni asub mõisakompleksis kool erivajadustega lastele, 1924 - 2000 kurtidele, edaspidi vaimsete häiretega ja liitpuuetega lastele. Põhjalik kooli ajalugu on Porkuni Kooli kodulehel. Mõisakompleks on tänagi heas korras, territooriumil on huvitav kõrghaljastus, see on alati korrastatud. Suuri teeneid mõisasüdame korrastamisel ja haljastamisel on Porkuni kooli direktoritel. Eriti tuleks esile tõsta Viktor Kuriksit, aga ka tema järglasi Kaljo Pilti, Tiiu Lauri, Avo Heina. Kaljo Pildi initsiatiivil rajati Porkunisse väga hubane väike spordiväljak. See on igasuviseks treenimiskohaks maakonna kergejõustiklastele ja ümbruskonna noortele.  

Porkuni sajandi projektiks on uue koolihoone ehitus erivajadustega lastele. Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi spetsialistide hinnangul polnud otstarbekas vanade hoonete remont ja otsustati kaasaegse kõigi laste vajadustega arvestava kompleksi ehitus. 2006. a. sõlmiti vastav leping ja praegu peaks käima projekteerimine. Kool valmib 2009. aastal.

Porkuni mõisa aedniku pojana sündis silmapaistev eesti teatritegelane Aleksander Trilljärv (1871 - 1944). Porkuniga on seotud olnud ka mitmeid teisi tuntud inimesi.

Mitukümmend aastat on Porkuni olnud kokkutulekute ja erinevate suveürituste korraldamise koht. Külmaallikal on olnud laululava ja kohalike mälestusel olevat esinenud isegi "Estonia" teatri ballett "Luikede järvega". 1960. aastal ehitas sovhoos vana sigala varemetele kultuurimaja, mis oli tänu aktiivsele juhile Jaan Arele väga populaarne. Iseseisvuse taastamise järgselt on maja olnud suletud, MTÜ üritab seal koos omaniku Porkuni Põllumajandusühistuga tegevust taastada.

Porkuni on Pillari toimumise koht. Pillar on laste folkloorifestival, mille väljamõtleja ja läbiviija oli valla kultuurijuht Ülle Fershel, viimase pillari organiseeris Sirje Luik. (vt Porkuni Pillar). 

Viimased aastad on Porkuni olnud Tamsalu valla suveürituste korraldamise koht. Kaieallikal toimub traditsiooniliselt Jaanipäeva tähistamine, sellel aastal seitsmendat korda toimuv kultuuri - ja spordipäev on tuntud ka kui Porkuni tünnisõit, mis on päeva kõige atraktiivsem üritus teiste kõrval. Siin on toimunud ka üksikuid üritusi, mis praeguseks pole veel traditsiooniks saanud - Veelaulufestival, Paepäevad, jne.

Porkunis on tehtud ka suveteatrit. Esimest korda 2003. aastal, kui kultuurimajade töötajad Aleksander Eelmäe juhtimisel etendasid "Kullese" juures Porkuni legendide teemalise etenduse, milles kasutati rohkesti lõkkeid, tõrvikuid, ujuvaid küünlaid. Järgmisel aastal lavastas Ene - Riina Ruubel saarel Porkuni ajaloo teemalise etenduse,  milles osales üle saja kohaliku ja Tamsalu inimese. 2006. a. suvel sündis Porkunis Väino Uibo lavastajakäe all suveetendus "Purjus peaga paradiisi", milles lõid kaasa tuntud näitlejad, etendust esitati mitmel pool mujalgi. 

Porkunis on soodsad võimalused mitmete spordialadega tegelemiseks. Paljud Kurtide koolis õppivad lapsed olid tublid sportlased nii oma ühingus (Eesti Kurtide Ühing), kui maakonnas. Kõige paremaid tulemusi saavutati kooli õppurite poolt 1970. - 1990. aastatel. Siis sirgus Porkuni õpetajate Tiia Holtsmanni, Tiiu - Reet Künnapase ja Ain Aasa juhendamisel hulgaliselt kuulmispuuetega sportlasi, kellest tuntumad on eriolümpiavõitjad Anneli Ojastu (kes on valitud ka Eesti Aasta naiseks) ja Ljubov Krõlova. Spordiga tegelemine oli sellel ajal oluliseks osaks kuulmispuuetega õpilaste kuuljate maailmaga integreerimise programmis. Õpilased võistlesid koos kuuljatega maakonna võistlustel ja tublimad olid ka maakonna koondises vabariigi võistlustel (Raivo Uripea, Tiiu Jaansalu, Alvar Püss jt). Õpilased osalesid mitmel aastal Tartu Suusamaratonil.  Kooli lõpetaja Merike Mändsoo oli esimene kõrgkooli lõpetanud kurt ja töötab praegu Tallinna Kurtide koolis, kus kasvatab uut põlvkonda sportlasi. Praegu töötab kooli kehalise kasvatuse õpetajana Evelyn Himma, kelle õpilased on olnud tublid erivajadustega õpilaste võistlustel.

Porkuni tuntuim sportlane on kahtlemata Sirly Tiik, kes on mitmekordne paraolümpiavõitja,  mitmete teiste võitluste võitja ja medaliomanik. Tema treener on praegu Tamsalu Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Liivi Rünk.

Spordiüritustest on tuntuim Porkunis sündinud Tünnisõit. Traditsioonilised on Järvejooks, Porkuni triatlon. Mitmeid aastaid korraldati siin lumesaanide võistlusi ja autokrosse.