Porkuni Paemurd Tagasi

Porkuni vana paemurd asub Kullenga-Tamsalu maantee ääres, Valgejõe sillast paarsada meetrit Tamsalu poole, teest vasemal, kunagise Porkuni mõisa metsapargi loodenurgas. Siit pärinevat paekivi on kasutatud juba 15. sajandil Porkuni piiskopilinnuse rajamisel, mille väravatornis paikneb praegu paemuuseum.

Hiljuti puhastatud ja korrastatud paljandi seinas avaneb suur osa Porkuni lademe läbilõikest 5,5 m paksuses. Lade on siin esindatud suhteliselt puhaste lubja- ja dolokividega, jagunedes neljaks kihistikuks (alates ülalt):

  1. Tõrevere kihistik (1,5 m) – pruunikashall massiivne kuni lainjaskihiline korallide ja stromatopooride (kihtpoorsete käsnade) rikas rifikivimilaadne mikrokristalne lubjakivi;
  2. Siuge kihistik (1,5 m) – kollakashall nõrgalt savikas lainjate kihipindadega lubjakivi;
  3. Vohilaiu kihistik (1,0 m) – helehall paksukihiline väga puhas jämeteraline lubjakivi, mis koosneb okasnahksete, sammalloomade ja käsijalgsete purdosaest;
  4. Röa kihistik (1,5 m) – kollakas, massiivne, ühtlane peenpoorne dolokivi, väga hea ehituskivi.

Paljandi lõunaotsas paljandub Vohilaiu kihistiku tasemelt algav korallidest ja stromatopooridest koosnev ebaselge kihilisusega rifilaadne moodustis.

Porkuni paemurd on üks vähestest Eesti paljanditest, kus võib näha Ordoviitsiumi kõige ülemist, Porkuni ladet, mis on siin suhteliselt paks. Seepärast on paljand valitud Porkuni lademe stratotüübiks.

Porkuni lademe puhtad lubjakivid on tekkinud madalas vees, millele viitavad jämeteralised setendid ja rifi-taolised korall-lubjakivid. Järsku mere madaldumist Porkuni eal seostatakse ookeanitaseme üleüldise langusega Ordoviitsiumi ajastu lõpul, mis on tingitud mandrijää kupli tekkimisest lõunanaba piirkonnas paiknenud Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Merepinna alanemisel kuni 150 m jäid paljud madalmere piirkonnad kuivaks ja settimine katkes.

Selle tõttu on meie Porkuni lademe aegseid settekivimeid säilinud maailmas vähestes paikades ja Porkuni paemurd on üks rikkalikumaid Ordoviitsiumi lõpu kivististe leiukohti maailmas.

Siit on aegade jooksul kirjeldatud üle 150 kivistiseliigi, mis aitavad mõista elustiku koosseisu ja arengut Ordoviitsiumi lõpul, ligi 450 miljonit aastat tagasi.

Porkuni paemurdu on külastanud paljud välisgeoloogid ja rahvusvahelised geoloogilised ekskursioonid, millest mainekamaid on Peterburi Rahvusvahelise Geoloogiakongressi ekskursioon 1897. aastal ja Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu Ordovitsiumi ning Siluri alamkomisjonide ühisekskursioon 1990. aastal.