Karstijärved

Võhmetu-Lemküla-Porkuni karstijärved

Tamsalu vallas Võhmetus ja Lemkülas esineb rohkesti piklike, oosidega paralleelseid lameda põhjaga nõgusid, mis suurvee ajal täituvad maa-aluste vooluvete kaudu Assamalla karstijärvest pärineva veega.

Suurimaid ajutisi karstijärvi on kuus:

  1. Piisupi järv – pindala 5,0 ha, sügavus 1,5 m, saari: 1;
  2. Sahkjärv – 0,8 ha;
  3. Ratasjärv – 0,9 ha;
  4. Võhmetu – 9 ha, sügavus 2,2 m;
  5. Mardihansu järv – 2,3 ha;
  6. Lemküla järv – 6,0 ha, sügavus 2 m.

Kokku on järvi 15.

Porkuni järv (pindala 44,6 ha, sügavus 2,8 m, kaldajoone pikkus 11'154 m, saari: 8) asub ürgorus. Allikatest toituv Porkuni järv on Valgejõe lähe (vooluhulk kuni 200 l/s). Valgejõgi suubub Hara lahte, tema pikkus on 85,2 km ning valgala 453,31 km2.
Maa-alune järve toitev veevool pärineb Võhmetu ja Lemküla järvedest. Järve põhja katab järvelubi. Arvukatest allikatest on tuntumad Kaieallikas ja Külmaallikas, millede kohta on rahvajutte.
Rikkalik on järve linnustik.
Karstoloogiliselt ainulaadsed lubjatoitelised järved on haruldase ökosüsteemina suure teadusliku tähtsusega ja ilmsetavad suurvee ajal maastikku. Järvedel on ka suur aja- ja kultuurilooline tähtsus, mis on seaotud järvesaarel asunu eestlaste muinaslinna ja Porkuni linnusega. /---/